Käisin vahepeal Eestis ja olen nüüd Toulousis tagasi, et teha ära viimased eksamid. Ausalt öeldes ei jõua ma seda päeva juba ära oodata, millal saan lennukile astuda ning tagasi koju minna. Viimane nädal on endas hõlmanud väga palju õppimist, kahe eksami ning ühe esitluse tegemist. Ma tunnen, et mõistus hakkab juba väsima ja oleks aeg väikeseks puhkuseks. Kõige positiivsem kogu selle nädala jooksul on olnud ilm! See on siin nii mõnusalt kevadine, õhk on soe, kuid samas tuul puhub igast ilmakaarest. Ja pilvedelt alla tulles saab kohe aru, et terve järgmine nädal sajab iga päev vihma. Eks selline see ilm juba kord on, etteaimamatu ja vahelduv, just nagu meie Erasmuse kogemuski.
Teadmatus sööb närve
Alustan kohe kõige halvematest asjadest, et saaks postituse lõpetada ikka positiivse noodiga. Kõige suurema pettumuse kogu selle kooli osas on mulle (ja vist meile kõigile) valmistanud õppekorraldus. Ma ei uskunud, et nii lugupeetud koolis kogu administratiivosa nõnda vildakas on. Olen sellest ka varem kirjutanud, kuid see on asi, millega peab siin arvestama. Näiteks novembris tehtud eksamite tulemusi pole siiamaani (mingite kuulduste järgi on need ehk õppejõul vähemalt olemas). Kuna Erasmuses on oluline, et kokku tuleks vähemalt 15EAP, siis enda tulemuste teada saamine ja sellest tulenevalt ka ainete läbimine on peamised ootusärevust tekitavad asjad. Lisaks sellele, et keegi ei tea ning ei vastuta millegi eest, siis küsimuste korral võib meilidele jäädagi vastust ootama. See kehtib nii õppekorraldusliku kui ka Erasmuse programmi koordinaatorite puhul. Kokkuvõtvalt ütleks, et ilmselt ei ole me enda tulemusi Eestisse tulles veel teada saanudki, rääkimata siis eksamite järele tegemisest (kuna selle ajani õpiränne ei kesta, millal järeleksamite aeg on, siis neid teha ka ei saa. Vähemalt nii olen ma aru saanud, parandage mind, kui vaja).
Elu Prantsusmaal no-liferina
Prantsusmaal on igapäevaseid piiranguid vahepeal veelgi karmistatud, samuti ka riiki sisenemisel. Juba umbes nädala kehtib curfew, mille kohaselt ei või õues liikuda 18:00-06:00. Kujutage nüüd ette, et linn pannakse iga päev kell kuus õhtul kinni. Pole väga meeldiv kujutelm, mis? Erandiks muidugi graafikuga tööl käivad inimesed jne. See tähendab seda, et juba tund enne piirangu algust on kõik ühistransport pilgeni rahvast täis ja kõik puutuvad ninapidi kokku. Avatud on hetkel kõik poed, restoranid-kohvikud kaasa ostmiseks ja juuksurisalongid. Riiki sisenemisel on vajalik ette näidata negatiivne koroonatesti tulemus. Samal ajal meie teised erasmuslased Hispaanias käisid nädalavahetusel vist isegi peol ja saavad tihti mägedes matkamas käia, good for you guys! :D (ja tervitused, nautige meie eest ka!)
It’s time for a taco night, mis amigos!
Marija leidis siin vahepeal endale väga-väga head sõbrad ja tegimegi ühel õhtul tacosid. Noh nemad tegid, mina sõin! :D See oli kindlasti üks kõige toredamaid õhtuid terve erasmuses oldud aja jooksul, see tundus kuidagi nii tavaline õhtu, justkui enne kogu koroonaaega. Inimesed koos ühe laua taga toitu nautimas ning juttu rääkimas...
Lisaks tacodele, mis olid oivalised (noh ikkagi mehhiklase tehtud) viisin ma külakostiks ka tüki musta leiba, mõned Kalevi kommid ja paar Eestis toodetud kaeraküpsist ehk siis kõik oma viimased Eesti varud. Tegime igale kommile eraldi degusteerimise, nii et kõik said ühe väikse tüki kommi. Ja neile maitsesid need kommid väga-väga! Samuti must leib oli suur hitt. Küpsised kadusid samuti sekunditega. Ühesõnaga me tõestasime välismaalastele, et toit meie kodumaal on oivaline!
Päikest sõbrad, varsti kohtume!
Brenda
Comments