Mulle meeldivad inimesed, see ei ole enam üllatus. Ja vahel on neid väga huvitav jälgida ka…eriti tunnis :) Igaüks on nagu omas mullis ning tegeleb oma asjadega, sest ega avioonika õppejõu mõistetamatu jutt ei saa siis olemist kuidagi rikkuda! Mida rohkem sa vaatad, seda rohkem sa näed. Uskumatu, aga üldiselt nii on. Ma arvan, et kui inimesed prooviksid rohkem keskenduda sellele, mis meie ümber päriselt toimub ja jälgiksid näiteks kasvõi inimeste käitumist, siis oi kui põnevaks elu muutub!
Kahjuks on tänapäeval inimeste tähelepanu kestvus üpris palju vähenenud ning liialt palju millelegi keskenduda on üpris keeruline...jah sellega me jõuame tagasi algusesse, miks ma üldse loengus inimesi jälgima hakkasin. Tuleb tunnistada, et osa sellest oli tõesti seotud tunni lõpuaja lähenemisega ja pea ei viitsinud enam kuulata. Selle ainega on nii, et aru saada, peab sul olema vähemalt inseneri või piloodi haridus, sest aine tegelikult ongi mõeldud pilootidele (õppejõud ei viitsinud seda lihtsalt kohandada vastavalt erialale, levinud probleem ka Eestis). Ülesannet, kus on vaja arvutada, mitu kraadi peab headingut muutma tänu navigatsioonisüsteemide paiknevusele, ma paraku ka selles loengus saadud teadmistele lahendada üksinda ei oska. Kahju küll, aga nii on. Seega mõistetav, miks enamus klassiruumis viibivaid tudengeid tegelesid hoopis huvitavamate asjadega. Noh ja teine peamine põhjus on see, et kuna me istusime eelviimases reas, siis sa lihtsalt märkad kõike! (seda ei saa välja lülitada, ausalt)
Mille põnevaga sisustavad tudengid oma aega avioonikas?
Olgu öeldud, et väljaprinditud slaidide raamatu taga on koht „Notes“, kuhu saab tunni kohta märkmeid teha. Ma tegin ka ju tunni kohta...niiet aus värk ma ütleks! :D
- istuvad telefonis, enamus (no surprises here, olgem iseenda vastu ausad- me kõik teeme seda)
- joonistavad pinginaabri käe peale (jah, me õpime magistris)
- vaatavad ning avastavad enda riiete siseküljel olevaid silte (tal ei olnud riided pahupidi seljas, aga teda lihtsalt huvitas keset loengut, kas kuivatit on okei kasutada)
- istuvad jopedega tunnis (vahel isegi mõtlen, et mida inimeste taskud endas peidavad. Suured taskutega sulejoped- neil vist oli külm. Sain hiljem teada, et mida külmemaks siin läheb, seda rohkem inimesi istubki tunnis jopedega)
- võrdlevad rahakotis olevaid kaarte (sest avioonika on parim koht, kus seda teha)
- esimene rida kuulab. Alati.
- üks magas laua peal (õppival tudengil jääbki neid unetunde tavaliselt puudu ja uni tuli peale)
- räägivad lihtsalt omavahel juttu, oma keeles muidugi. Seda pealt kuulata on natuke keeruline
- ja mina? Ma teen märkmeid :)
- aa ja mõned lehitsevad enda konspekti, mõeldes samal ajal: A) seda kõike on liiga palju ning liiga spetsiifiliselt. B) Kahju on puidust, mis selle raamatu tegemiseks maha võeti. C) Äkki lehitsedes jääb midagi meelde ka.
- kannavad kontsakingi, aga istuvad jalg põlvel nagu härrased õlut joomas (veidi veider vaatepilt, aga muidu istu kuidas soovid)
Lõpetuseks võiks öelda, et ega Eestis ka tudengid mingid inglid pole ja tehakse samuti kõike, arvutimängude mängimisest kuni interneti shoppinguni.
Kasulik kirjandus
Mõtlesin, et jagan teiega ka huvitavamaid asju, mida meile õppejõud räägivad.
Täna pakub mõtteainet hoopis üks eksperiment, mis uurib inimeste delayed gratification’t. Tegemist on The Marshmellow Testiga, mida tutvustas meile HRi õppejõud (kõik, kes praegu vaadata ei viitsi, vaadake ikka. See on päriselt ka tore)
Brenda
Comments